Ventiili tihendamise nõudeid tuleks vältida lekke eest. Vastavalt erinevatele osadele ja lekkeastmetele on klapi leke erinev, seega tuleb välja pakkuda erinevad lekke vältimise meetmed.
Klapi tiheduse põhimõte
Tihendus on lekke vältimiseks, siis uuritakse ka klapitiheduse põhimõtet, et vältida lekkeid. Lekkeid põhjustavad kaks peamist tegurit, üks on kõige olulisem tihendusvõimet mõjutav tegur, see tähendab, et tihenduspaaride vahel on tühimik, ja teine on rõhuerinevus tihenduspaari kahe külje vahel. Klapitiheduse põhimõtet analüüsitakse ka neljast aspektist: vedeliku tihedus, gaasi tihedus, lekkekanali tihenduspõhimõte ja klapi tihenduspaar.
1. Vedeliku tihedus
Vedeliku tiheduse tagavad vedeliku viskoossus ja pindpinevus. Kui klapi lekkiv kapillaar on täidetud gaasiga, võib pindpinevus vedeliku tõrjuda või vedeliku kapillaari viia. See loob puutujanurgad. Kui puutuja nurk on alla 90 kraadi, süstitakse vedelik kapillaari, mis võib põhjustada leket.
Lekked tekivad kandja erinevate omaduste tõttu. Erinevate kandjatega tehtud katsed annavad samadel tingimustel erinevaid tulemusi. See võib olla vesi, õhk või petrooleum jne. Leke esineb ka siis, kui puutuja nurk on suurem kui 90 kraadi. Kuna see on seotud rasva või vahaja kilega metallpinnal. Kui kile nendel pindadel on lahustunud, muutuvad metallpinna omadused ning algselt tõrjutud vedelik tungib pinnale ja lekib. Arvestades ülaltoodud olukorda, saab Poissoni valemi järgi lekke vältimise või lekke hulga vähendamise eesmärgi saavutada kapillaari läbimõõdu ja keskmise viskoossuse vähendamisel.
2. Gaasitihedus
Poissoni valemi järgi on gaasi tihedus seotud gaasimolekulide ja gaasi viskoossusega. Leke on pöördvõrdeline kapillaari pikkuse ja gaasi viskoossusega ning võrdeline kapillaari läbimõõduga ja liikumapaneva jõuga. Kui kapillaari läbimõõt on võrdne gaasimolekulide keskmise vabadusastmega, voolavad gaasimolekulid kapillaari vaba soojusliikumisega.
Seega, kui teeme klapi tihendustesti, peab keskkond tihendamiseks kasutama vett ja õhu, st gaasi kasutamine ei saa täita tihendi rolli. Isegi kui me vähendame plastilise deformatsiooni abil kapillaari läbimõõtu gaasimolekulide all, ei saa me ikkagi gaasi voolu peatada. Põhjus on selles, et gaas võib siiski difundeeruda läbi metallseina. Seetõttu peame gaasiteste tehes olema rangemad kui vedelikutestid.
3. Lekkekanali tihenduspõhimõte
Klapitihend koosneb kahest osast: karedus, mis koosneb lainepinnal hajutatud ebatasasusest ja piikide vahelise kauguse lainelisusest. Juhul, kui enamiku Hiina metallmaterjalide elastsuspinge on madal, peate hermeetilise oleku saavutamiseks seadma metallmaterjalide survejõule kõrgemad nõuded, see tähendab, et materjali survejõud ületab selle. elastsus.
Seetõttu ühendab tihenduspaar klapi projekteerimisel teatud kõvaduse erinevuse ja surve mõjul tekib teatav plastilise deformatsiooni tihendusefekt. Kui tihenduspinnad on kõik metallist, siis tekivad esmalt pinnal ebaühtlased väljaulatuvad kohad ning nende ebaühtlaste väljaulatuvate punktide plastiliseks deformeerimiseks on vaja vaid väikest koormust. Kui kontaktpind suureneb, muutub pinna ebatasasus plastiliseks-elastseks deformatsiooniks. Sel ajal on süvendi kahe külje karedus olemas. Kui on vaja rakendada koormust, mis võib põhjustada alusmaterjali tugevat plastilist deformatsiooni, ja kaks pinda on tihedas kontaktis, saab need säilinud läbimõõdud piki pidevat joont ja ümbermõõdu suunda tihedalt sulgeda.
4. Klapi tihendipaar
Klapitihendi paar on klapipesa ja sulgemisosa osa, mis sulguvad, kui need üksteisega kokku puutuvad. Kasutamise ajal saab metallist tihenduspinda kergesti kahjustada kinnitusvahend, keskmine korrosioon, kulumisosakesed, kavitatsioon ja hõõrdumine. Näiteks kulumisosakesed. Kui kulumisosakesed on pinnast väiksema ebatasasusega, paraneb tihenduspinna sissetöötamisel selle pinna täpsus ja see ei halvene. Vastupidi, see halvendab pinna täpsust.
Seetõttu tuleb kulumisosakeste valimisel igakülgselt arvestada selle materjali, töötingimusi, määrdevõimet ja tihenduspinna korrosiooni. Nagu kulumisosakeste puhul, peame ka tihendite valimisel arvestama erinevate nende toimivust mõjutavate teguritega, et vältida lekkeid. Seetõttu tuleb valida need materjalid, mis on korrosiooni-, kriimustus- ja erosioonikindlad. Vastasel juhul vähendab mis tahes nõuete puudumine oluliselt selle tihendusvõimet.
